 |
 |
 |
 |
 |
 |
Maj 2007-imi Naalakkersuisut aluminiuliorfimmik ukiumut 340.000 tonsinik naammassisaqarsinnaasumik pilersitsinerup naammassineqarsinnaaneranik misissuisoqarnissaa pillugu Alcoamut isumaqatigiissuteqarput.
Isumaqatigiissummut ilaapput erngup nukinganik innaallagissiorfiit aammalu attaveqarnikkut pilersuinikkullu pitsanngoriaatit allat suliamut attuumassuteqartut, soorlu umiarsualivik. Suliniut pilersaarusiorlugu naammassineqariarpat aningaasaleeqatigiilluni suleqatigiinnerup annertussusissaa akialu erseqqinnerusumik aalajangerneqassapput. Suliap naammassineqarsinnaanera uppernarsineqariarpat erngup nukinganik nukissiorfiliornermi qaartitsineq siulleq 2010-imi pissangatinneqarpoq, aatsitviliornerlu 2012-imi aallartinneqassalluni. Taavalu aatsitsivik 2014-ip naanerani ingerlalersinnaassaaq.
Naalakkersuisut kiisalu Alcoap aatsitsiviliorfissap sumiiffissaanik aalajangiiniarnerit, avatangiisinik misissuinerit, ingeniøritut naliliinerit, aammalu suliniummut tunngasut allat suliaralugit aallartippaat. Majimilu Maniitsumi ukiumut 340.000 tonsimik suliaqarsinnaasumik aatsitsiviliortoqarnissaanik Naalakkersuisut inassuteqaataat Inatsisartunit tapersersorluarneqaqaaq aningaasarpassuarnillu ataatsimoorluni misissuinissamut immikkoortitsivigineqarluni. Misissuinerit tamakku, 2009-imi ingerlasussat, sanaartugassatut siunnersuutigineqartut aningaasaqarnermut, inooqatigiinnermut avatangiisinullu sunniutissaanik sukumiisumik misissuiffiussapput. Inatsisartut suliamut tassunga Kalaallit Nunaata piginneqataanera oqaluuserissallugu 2009-imi katersuuteqqinnissaat naatsorsuutigineqarpoq.
Aatsitsiviliorfissatut siunnersuutigineqartup sumiiffiissaa Alcoap Naalakkersuisullu suleqatigiillutik aalajangerpaa. Kommunit pingasut aatsitsiviliorfiusinnaasutut toqqarneqarsimasut- tassalu Nuuk, Sisimiut aammalu Maniitsoq - suliniummut tapersersuipput suliamullu suli peqataalluarlutik.
Suut ataasiakkaat, soorlu erngup nukinganik nukissiorfiliorfiusinnaasumut qanissusia, aatsitsivissatut siunnersuutigineqartup sumiiffissaanik toqqaaniarnermi kisimiitillugit najoqqutarineqarsimanngillat. Sorpassuit sumiiffimmut, teknikkimut, aningaasanut, avatangiisinut aammalu inooqatigiinnermut tunngasut sumiiffimmik eqqortumik toqqaaniarnermi najoqqutarineqarput.
Suliaq naammassineqaruni Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani aningaasaliiffigineqarsimasut annersaannut ilaalissaaq, aningaasarsiornikkut sanaartornikkullu ineriartortitsilissalluni assigiinngissitaarnerulersitsissalluni, suliffissanik toqqaanartunik aalaakaasunik 600 missaannik pilersitsissalluni aammalu Kalaallit Nunaata tunisassiorneranut aningaasatigullu imminut napatinniarneranut iluaqutaassalluni. Suliniummi siunnersuutigineqartumi nunaqavissut sulisorineqarluarniassaat niuernermilu peqataatinneqarluarnissaat Alcoap pingaarteqaa aammalu tamanna anguniarlugu ilinniarfiit, pikkorissartarfiit aammalu niuernikkut suleqatigiffiit tamaaniittut nukinnik aningaasanillu ikigisassaanngitsunik atuiffigissallugit.
Sulisut nunaqqatigiillu peqqissusiat illersorumallugu aatsitsivimmi aatsitseriaatsit suleriaatsillu silarsuarmi pitsaanerpaat atorneqassapput. Aammattaaq Alcoap paasisimalluarpaa aalisarneq piniarnerlu nunap inuinut pingaaruteqaqimmata aammalu aasitsivissatut siunnersuutigineqartup pilersaarusiorneqarnerani, ilusilersugaanerani, ineriartortinneqarnerani ingerlanneqarneranilu avatangiisit illersorneqarnissaat tunniusimalluinnarfigissallugu.
Paasissutissat allat Apeqqutini Akissutaanilu nassaarineqarsinnaapput.
|
 |
|
 |
|
 |